Jõhvi on linna täis lugusid ja legende, mis on põimunud ajalooliste sündmustega, kujundades piirkonna identiteeti. Üks oluline osa Jõhvi ajaloost on seotud Jõhvi kiriku ja Edise linnusega, mille ümber põimuvad mitmed huvitavad lood ja legendid.
Jõhvi kiriku ehitamise lood
Üks põnevamaid legende räägib Kalevipojast, kes soovis ehitada kirikut Alulinna kohale. Ta järgis unenägu, mis näitas talle, et kiriku koha määrab kaks paari musti härgi. Kirik ehitati lõpuks sinna, kus härjad seisma jäid – Jõhvi allika juurde. Selle legendi kohaselt on Jõhvi kirik seotud mitte ainult ajalooliste sündmustega, vaid ka rahvapärimusega, kus Kalevipoeg mängib olulist rolli.
Teine lugu räägib kahe venna tülist, kes ehitasid linnuseid – üks Alulinna ja teine Edise linnust. Üks vendadest läks välismaale naist tooma, paludes teisel jätkata Alulinna ehitust. Tagasi naastes nägi ta, et müürid polnud kerkinud ning vihastas ning tappis oma venna. Kahetsedes oma tegu, ehitas ta hoopis Jõhvi kiriku venna mälestuseks. See lugu kannab kaasa mitmekihilist tähendust, seostades linna ajaloo ja kiriku ehitamise inimlike tunnete ja traagikaga.
Sissemüüritud Mihkli legend.
Legend kirikuseina sissemüüritud inimesest on kajastus kunagisest ehitusohvrist. Legendi on üles kirjutanud kodu-uurija H.Kurba.
“Altarist paremat kätt viis väike tammepuust uks kitsasse umbsesse käiku. Käigu parempoolses seinas, maast pooleteise meetri kõrgusel oli müüri sees umbes 30 cm suurune auk, mis viis pimedasse ruumi. Sellesse ruumi võlviti kiriku ehitamise ajal keegi Mihkli nimeline isik, kes kiriku kaistevaimuks jäi ja kelle nime järele veel tänapäeval Jõhvi kirikut Mihkli kirikus kutsutakse. Püha Mihklit toideti eelpoolnimetatud august läbi leiva ja veega, niikaua kui ta toitu vastu võttis ja küsimustele vastas. Nõnda elas Mihkel selles külmas ja niiskes ruumis, kus ta ka oma loomulikke tarbeid pidi rahuldama. Pärast surma jäi ta samasse ruumi kui puusärki maetuna. Ta luukere asub tänaseni seal selles asendis nagu ta suri.”
Sisend allikatest ja Liivi sõjast
Legendid on sageli põimunud ajalooliste sündmustega ning selline on ka Jõhvi legendide juhtum. Need lood on osaliselt talletatud Johann Renneri ja Balthasar Russowi kroonikates, mis annavad ülevaate Liivi sõja algusest ja selle mõjust Jõhvi piirkonnale. Liivi sõda oli konflikt Vana-Liivimaa aladel 16. sajandil, hõlmates Moskva tsaaririigi sissetungi Liivimaale ning erinevate osapoolte, sealhulgas orduriigi ja mitmete teiste riikide vastasseisu. Need sõjalised sündmused mõjutasid oluliselt Jõhvi kiriku ja linnuste ehitamist ning viisid legendide tekkeni.
Mitmekülgne rahvapärimus
Jõhvi legendid on mitmekülgsed – alates fantaasiarikastest arstist kodu-uurijatest kuni müstiliste lugudeni kiriku ehitusmeistrilt, maa-alustest käikudest ja piinakambritest linnuse all. Neis lugudes kajastuvad erinevad aspektid – alates ehituslikest keerukustest kuni inimlike emotsioonideni.
Taubede suguvõsa mõju ja legendid
Taubede suguvõsa oli oluline osa Jõhvi ajaloost. Nende valdused, sealhulgas Edise linnus, olid mitmete legendide ja lugude keskmes. Taubede vapp ja pärimus viitavad nende võimsusele selles piirkonnas ning kohaliku kultuuri ja arhitektuuri mõjutamisele.
Need lood ja legendid on olulised mitte ainult mineviku mõistmiseks, vaid ka Jõhvi identiteedi kujundamisel. Nad annavad aimu sellest, kuidas kohalik kogukond on seotud ajalooliste sündmuste ja kultuuriliste traditsioonidega.
Jõhvi legendid pole mitte ainult huvitavad lood minevikust, vaid peegeldavad ka inimlikke tundeid, konflikte ja kultuurilist pärandit, mis on aja jooksul kujundanud selle piirkonna identiteeti.
